Tere tulemast Arrak Kunstipaviljoni!

Lugupidamisega,
Arrakpaviljon 

Uudised

Viinistu Kunstimuusemumis   sügisperioodil                endiselt  avatud        Jüri Arraku   Stuudio   nurk.     

Jüri Arraku (1936-2022) graafika “Mooses kõrbes” (1990) alusel loodud käsituftvaip NÜÜD SAADAVAL!

Suurus: 140x210cm
Koostis: 70%

Uus-Meremaa meriinovill, 30% viskoos

Tehnika: käsitsi tufteeritud

Huvi korral võta ühendust MIURIO disainistuudioga

Kõige inspireerivamad interjöörid

@softrend_furniture! Aitäh koostöö eest! Vaiba disain ja piltide autor

@godgeous

Miurio disainistuudios müügil -50% soodustusega J. Arraku maalide alusel valminud käsitöövaipade näidised:
           Vaip "Ehitajad"
180x228 cm        2562 eur.

        Vaip "Merineitsi"
   160x258 cm     2065 eur.

           


       MIURIO stuudio ja
     Tallinn Design House
               esitlesid:                          Sügisene sallikollektsioon
Jüri Arraku maalimotiividega.

Hiljutine saatelõik Kanal 2-s Jüri Arraku teoste ainetel  Miurio sallidest, vaipadest ja rätikutest siin:

siit:

Lõppenud!

NOBA.ac kuraator Andra Orn kirjutab Eesti Päevalehes Jüri Arrakust. Loe siit:



Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toimus Eesti Vabagraafikute ühenduse aastanäitus "Seis" Graafika" ja hetkel avatud iga-aastane aktinäitus "Mees ja Naine."

Lõppenud! Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on avatud kuni 29. maini Eesti Maalikunstnike Liidu traditsiooniline aastanäitus "Armastuse Lugu".

J. Arrak "Elu keerises". Õli, lõuend, 2021 

Lõppenud!
Veel kuni 24. aprillini avatud Mikkeli muuseumis "Noor Jüri Arrak. Tormid ja vormid." 

Vaata ka Kunstimuuseumi e-poodi, kus on võimalik soetada erinevas suuruses reproduktsioone! Näiteks:

19. märtsil 2022 toimus järjekordne graafikaoksjon Vernissage Galeriis. Jüri Arrak tutvustab oma graafilisi lehti siin,


Nüüd müügil! Ajakirja KUNST.EE värske number, milles Aleksander Metsamärt kirjutab põhjalikult Jüri Arraku loomingust. Samuti kirjutab Aleksander Metsamärt ajalehes SIRP nii Mikkeli muuseumi kui Vabaduse galerii näitustest. Loe siit.


Aastalõpuülevaade 2021 kunstioksjonitest, TOP10 loe ERR.ee kultuuriportaalist siit.



Näitus Uue Kunsti Muuseumis
tänaseks lõppenud.
Tasub uurida uut raamatut!
Vaata  siit.

Lõppenud!
Personaalnäitus "PILK" Vabaduse galeriis.
Vaata ERR.ee uudist siit.

Lõppenud!
Noor Jüri Arrak. Tormid ja vormid
Vaata siit.

Lisaks suurepärane intervjuu ühega kuraatoreist - Aleksander Metsamärdiga "Postimehes". Kes, saab, see loeb siit: 
ning avamisgalerii ka siin: Vaata videolõiku  err.ee abiga.

Jüri Arraku 85-ndal sünnipäeval oli au tutvustada näitust ka president Alar Karisele.



Lõppenud.
Jüri Arrak. "Kuus kümnendit graafikuna." Pärnu Raekojas
Ülevaadet festivalipäevast loe siit:
Jürgen Rooste arvustust loe siit: 

ARS Kunstilinnakus avati Tallinna 6. Rahvusvaheline Joonistustriennaal.
Lõppenud.
J. Arrak. "Kohtumise ootel". 2020. Pliiats, viltpliiats. Pärnu Uue Kunsti muuseumis aktinäitus "Mees ja naine - Eesti naise võim ja vaim." ERR-i galeriid vaata siit:



Lõppenud.
Jüri Arraku personaalnäitus "MUSTVALGE JA VÄRVILINE" avanes tARTupood.ee galerii poes Aparaaditehases, Kastani 42. Avatud kuni 17. juulini. Näha sai maale, graafikat ja joonistusi.


SedArte galerii 25. aastapäev. Rahvusvaheline graafikute grupinäitus avatud Disaini- ja Arhitektuurigaleriis
Pärnu mnt 6, Tallinnas. Vaata lõiku venekeelsest AK-st siit:


14. Balti Triennaal Vilniuses! Vaata siit
ja  siit:
Oksjoniuudised:

KEVADNÄITUS lõppenud!
Vaata err.ee galeriid siit: ja lõiku
3. mai  Ringvaates alates 42.20 siit:
Värskeid arvustusi näiteks  siit:

"Karu ja Imelind" - müüdud! Pühapäevahommikune meenutus Halliste kiriku ajaloost ja tänapäevast. Tähendamisi vaata siit.
Aitäh, Aivi Parijõgi!

Vaatamist igale vanusele. Näha saab LINKI ja link selleks on siin.


         Uudiste arhiiv         Lõppenud! Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 
20. veebruarist Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Ajutine pind" Triinu Soikmetsa arvustus 14.05 "Sirbis", loe siit:Vaata ERR.ee klippi siit.
"AJUTINE PIND“
Uue Kunsti Muuseum
Rüütli 40a, Pärnu
Alates 03. maist!
Avatud E-P 11-18
Tsitaat:
"Näitusel esineb ligi 90 kunstnikku, kusjuures näituse vanima esineja, Jüri Arraku (1936) ja noorima Tobias Oblikase ( 2003) vanusevahe on 67 aastat!" /Jaan Elken, kuraator/
"Mäng tehnilisel pinnal".
Esemed, akrüül papil. 1968/2020


Testi end siin:


Pärnu Uue Kunsti Muuseum taasavatud!

Aastalõpumeeleoludes ühisnäitus "Paus" avanes 28. novembril Vana-Võromaa Kultuurikojas. Näha sai ka midagi sellist:
Vaata näituse kohta siit:


Talveoksjon  Art & Tonic galeriis!
11. detsembril ja virtuaalselt!
Müüdud!

Hetkel ka võimalus külastada näiteks Haus  galerii kodulehekülge, kus ripuvad reprod kevadel koroona varju jäänud personaalnäitusest "Arrak 21. sajandil."
Siin ja siin ka fotod avamisest. 


Lõppenud!
 Pärnu Uue Kunsti muuseumis aktinäitus "MEES. NAINE. LEND".
Vaata avamisgaleriid!

VORONJA GALERII näitus "KÄTTEMAKS". 
Lõppenud!
Kuraator Vahur Afanasjev. Loe näitusele esitatud maali kohta siit.



05. juuni - toimus Tartu Kunstimajas Vanemuise 26 Kaire Nurga kureeritud:

„Looming ongi see, kus inimene saab aru oma ilmaletulekust ja see annab lootust jäämiseks. On see lohutus? Kui me siin juba oleme, siis, kas see on suur eksitus või ainult läbi loominguklaasi leiame lohutuse, tõe? Vaba aeg mõtlemiseks ja looming annab võimaluse midagi ära tunda. Kui inimene järjest eraldub loodusest peale mõistuse tekkimist, siis vaba looming on ainus, mis võib teda päästa mõistuse hävitustöö eest. Muidugi on palju mõistuse poolt pakutud teid. Näiteks: loodust polegi vaja, loodus oli ainult hüppelauaks. Oli koobas, ürgaeg, pronks, raud... nüüd on aatomisajand ja edasi vaadatakse kõigele sellele kui lapsepõlve lollustele. Tekivad

uued inimesed, kes elavad absoluutselt tehismaailmas. Ka vana maakera pole vaja, kõik on inimese looming – pind, kus elatakse ja eluks vajalik produkt. Ka päikest pole vaja, saab ka see tehtud! Mõistus on ülivõimas relv, hullem kui arvame (või parem?). Kas aga saab ennast mõistuse abil praegu siin välja rebida ja kunstis seda kujutada? Selleks olen võimetu ja kunst on siiski praeguse elu osa, mõistus võib olla tulevik. See ei tähenda, et kunst ei võiks ette aimata tulevikku. Head kunstnikud on alati natuke homse inimesed, tänu oma eriala iseloomule ja oma vaimu ehitusele. Koban, koban arglikult seda tundmatut elu.“

Päevik V 1976/1977

"Mul on siin suur papp värvitud siniseks, kinnitan sinna kõik siinleiduva pudi-padi-prahi,aga nii, et meenutaksid figuuri ja ümbrus jääb vist sinine, valgete pilvekestega. Taevas heljuv inimpraht. Mis see küll on, kas minu inimvihkav osa või mingi tume tunne, eelaimdus. Äkki tuleb sõda! Kaob kõik, milleks oleme olnud, miks? Ja kas tasub üldse kapitaalselt ehitada. Kuhu rühib see sipelgapesataoline elu? Kas ajalugu tõesti meile midagi ei õpeta? Kuid iga põlvkond tahab ise kõik läbi teha nagu inimeseloom teeb ema kõhus kiiruga looduse tõkkejooksu. Kõik tahavad midagi aga tagajärge kujutavad ette vähesed. Milline kohutav tõbras on siiski inimene, ta nagu polekski looduse osa või on looduse „vähkkasvaja“? Muidugi, mis mõte on mul seda siin kirjutada kui väga paljud saavad sellest aru? Võibolla rahustan ennast või eputan?"

Päevik VI 1977/1979 lk 458,459

Enne uinumist nägin sellise visiooni nagu oleksin maalinud klaasile mingit pilti maailmast aga klaasi taga oligi see maailm ja minu maalitu osutus abituks ja saamatuks. Ahastus ja kurbus oma jõuetusest oli tunne, mida kaudselt praegugi tajun. Kui vaatan oma pilti lähedalt siis näen, et saamatu on olnud see käsi, milline hoidis pintslit. Sama abitu on inimene maailma mõistmisel aga samas on ta ülbe ja uhke nagu näide Baabeli tornist. Kui rahulikult mõelda maailma üle, ei ole midagi muud kui ahastus inimkonna jõleduste üle. Miks on see nii? Miks on julmus, alatus meie pärisosad ja ainult väike käputäis võitleb selle vastu? Miks aeti meid paradiisist välja? Miks anti meile mõistus, kellele seda on vaja? Vaatan meie kassi ja koera elu ja olgugi, et inimene on neid loomi rikkunud, on nende elu siiras ja ausam. Kui on rõõmus, on seda näha, kui on vihane, siis tuleb kallale, kõik on selge, aga meil – naeruväärne vingerdamine oma tunnetega ja veel poliitika – see on pärisdeemon masside tasemel!

Päevik VII 1979/1981 lk 625