Aleksander Metsamärt kirjutab ajalehes SIRP Jüri Arraku näitustest Mikkeli muuseumis ja Vabaduse galeriis. Loe: Galeristid oksjonitest. Kui saad, loe artiklit siit: NON GRATA suur festivalipäev Pärnus. Jüri Arraku personaalnäituse avamine. Loe:
Tiiu Leisi ülevaateartikkel Pärnu Postimehes Jüri Arraku personaalnäitusest Pärnus.
Loe:
Uudiseid oksjonitelt:
Sisukas intervjuu ühe muuseumi kontseptsioonist. Loe siit: NB! Kohtume sealsamas juba sügisel 2021.
Eesti maalikunstnike liidu aastanäitus "Ajutine pind" Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.
Vaata err.ee klippi siit:
Minu arvates lõppevale aastale tagasi vaadates tuleb ette just niisugune nägu...
Tuleb ta siis ette endale või tuleb ta vastu kusagil... nii telekas, linnatänaval, metsas, lagendikul... selline ettearvamatult süüdimatu ja sõjakaski.. see oleks päevapoliitiline tõlgendus, kuid laiemalt on kogu meie planeet hetkel pisut seda nägu - tedagi on tabanud midagi enneolematut... Ja eks oleme me kõik sel aastal olnud sellised natuke segaduses, häiritud ja äraehmatanud olekuga.
Loodame, et läheb paremaks ja sellised "lõustad" jäävad uuel aastal kolikambrisse.
Jüri Arraku koloreeritud
graafika personaalnäitus
10.-30. oktoobrini 2019 Eesti Rahvusraamatukogus, Tõnismägi 2
JOONISTATUD VISIOONID
„Aeg-ajalt, sagedamini 2015. aastast on kunstnik Jüri Arrak mõningaid oma mustvalgeid graafikatõmmiseid värvipliiatsite abil täiendanud. See suurendab – ja teinekord isegi muudab nende emotsionaalset ja kunstilist külge ning sisulist tähendust. Värv lisab kord looduslähedust, kord romantilisust aga mõnikord hoopis jõulisust või ähvardavat süngust. Sellises tehnikas graafilised lehed on seni avalikkuse ees eksponeeritud olnud vaid mõnel harval korral – 80nda sünnipäeva puhustel näitustel Vabaduse ja Vaal-galeriis ning veel siin-seal.
Käesoleva näituse pealkiri „Joonistatud visioonid“ rõhub sellele, et joon kui selline ongi visuaali algpunkt, allikas. Kui kunstnik vähegi 2D võimalustele truu on, siis pole parata – kõigepealt tuleb tõmmata joon ning vahet pole, millega – pintsliga, sulega, söega, pliiatsiga, värvipliiatsiga. Joon, laiemalt joonistus on aluseks maalile, graafikale, akvarellile – vähemalt kompositsiooni visandamiseks.
Litograafias tõmmatakse esimene joon kivile, ofordis, siiditrükis sinna kuhu vaja. Siis tulevad mängu tuśś, värvid, söövitus, keevitus ja muu tehnikapõhine. Sünnib teos – ja on justkui valmis. Ja ongi valmis, kuni kunstnik ta, võib juhtuda, et mõne kuu, aasta aga ka aastakümne pärast mapist võtab, pilgu ja mõttega takseerib – ning haarab uuesti pliiatsi, seekord värvipliiatsi näiteks, sest midagi oli justkui puudu, vajas rõhutamist, redigeerimist, peitmist, täiustamist.
Just selliseid mapist võetud lehti on võimalik näha käesoleval näitusel. Kas neis enne midagi puudu oli, raske öelda. Kuid ütelus on, et elus peab ikka värvi olema ja olgu siis olla!“
Tekst: Kai Kask
"ROHELINE TULI". Personaalnäitus Tallinna Linnagaleriis, sügis 2019. Kuraator Tamara Luuk
Andri Ksenofontovi arvustus ajalehes Sirp Jüri Arraku joonistuste näituse kohta.
Loe siit.
