Tere tulemast Arrak Kunstipaviljoni!

Loodame, et tunned end meie juures hästi. Siin lehel on esindatud väike valik kunstnik Jüri Arraku loomingut. Samuti  eluluguvalitud mõtted ja artiklid ning on olemas ka  müüginurgake, kuhu lisanduvad teosed sisuliste kommentaaridega.
Peame silmas meediakajastust, tutvustame näitusi ja arvustusi.
Kirjuta meile: arrakpaviljon@gmail.com
Anname personaalset nõu kunsti soetamisel. Lepime kokku ajas ja kohas.
Soovime Sulle pakkuda mõnusat ajaveetmist!

Lugupidamisega,
Jüri Arrak ja meeskond

Uudised
Vaatamist igale vanusele. Näha saab LINKI ja link selleks on siin:

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 
20. veebruarist Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Ajutine pind" Koroonapiirangute tõttu avatud vaid 02. märtsi õhtuni!
Vaata ERR.ee klippi siit:
"AJUTINE PIND“
Uue Kunsti Muuseum
Rüütli 40a, Pärnu
20.02-28.03.2021
Avatud E-P 11-18
Tsitaat:
"Näitusel esineb ligi 90 kunstnikku, kusjuures näituse vanima esineja, Jüri Arraku (1936) ja noorima Tobias Oblikase ( 2003) vanusevahe on 67 aastat!" /Jaan Elken, kuraator/
"Mäng tehnilisel pinnal".
Esemed, akrüül papil. 1968/2020
Sügisel oleme terved!
Hakkab toimuma! Vaata siia:


Testi end siin:


Pärnu Uue Kunsti Muuseum
taasavatud!



         Uudiste arhiiv        
Aastalõpumeeleoludes ühisnäitus "Paus" avanes 28. novembril Vana-Võromaa Kultuurikojas. Näha sai ka midagi sellist:
Vaata näituse kohta siit:


Talveoksjon  Art & Tonic galeriis!
11. detsembril ja virtuaalselt!
Müüdud!

Vaal galerii
sügisoksjoni valikust on galeriis endiselt saadaval kaks
J. Arraku religioosse motiiviga maali.  Fotod: Vaal galerii.

Jüri Arrak

„Kolm risti“

„Rist“

Need kaks maali on valminud 2002.a. Jüri Arraku poolt ainulaadses tehnikas – selliseid maale kunstnik rohkem teinud ei ole. Analoogiat saab leida graafikas.

Mõlemal pildil  on kahe maailma, kahe nägemuse samaaegne eksponeerimine. Pealmine ühevärviline lõuend kujutab nähtavat, igapäevast maailma - materiaalset, pealiskaudest, ühetoonilist elu.

Inimeste jaoks, kes jaksavad end sellisest elust lahti rebida – nagu katkilõigatud lõuend pildil -, avaneb vaade sügavale, tõsisesse religioossesse, uustestamentlikku maailma. Piltide „põhjas“ on kujutatud kahte traditsioonilist kristlikku motiivi: Kolgata mäge kui Jeesuse hukkamispaika kolme ristipuuga ning teisel ristilt tõusnud Jeesuse figuuri kujulist energiavälja.

Tekst: Kai Kask


Allee-galerii.  Teiste suurepäraste teoste hulgas oli pakkumisel
J. Arraku "Mikk rollis" legendaarse lavastaja ja näitleja Mikk Mikiveri portreena. 

Müüdud!



Hetkel ka võimalus külastada näiteks Haus  galerii kodulehekülge, kus ripuvad reprod kevadel koroona varju jäänud personaalnäitusest "Arrak 21. sajandil."
Siin ja siin ka fotod avamisest. 


Lõppenud!
 Pärnu Uue Kunsti muuseumis aktinäitus "MEES. NAINE. LEND".
Vaata avamisgaleriid!

VORONJA GALERII näitus "KÄTTEMAKS". 
Lõppenud!
Kuraator Vahur Afanasjev. Loe näitusele esitatud maali kohta siit.



05. juuni - toimus Tartu Kunstimajas Vanemuise 26 Kaire Nurga kureeritud:

26.05 - PARK SINU SÜDAMES - Eesti Maalikunstnike liidu näitus Kastellaani majas Kadriorus avatud!
Tänaseks lõppenud.

19.05 - Mart Lepa erakogu näitus Mikkeli muuseumis!








„Looming ongi see, kus inimene saab aru oma ilmaletulekust ja see annab lootust jäämiseks. On see lohutus? Kui me siin juba oleme, siis, kas see on suur eksitus või ainult läbi loominguklaasi leiame lohutuse, tõe? Vaba aeg mõtlemiseks ja looming annab võimaluse midagi ära tunda. Kui inimene järjest eraldub loodusest peale mõistuse tekkimist, siis vaba looming on ainus, mis võib teda päästa mõistuse hävitustöö eest. Muidugi on palju mõistuse poolt pakutud teid. Näiteks: loodust polegi vaja, loodus oli ainult hüppelauaks. Oli koobas, ürgaeg, pronks, raud... nüüd on aatomisajand ja edasi vaadatakse kõigele sellele kui lapsepõlve lollustele. Tekivad

uued inimesed, kes elavad absoluutselt tehismaailmas. Ka vana maakera pole vaja, kõik on inimese looming – pind, kus elatakse ja eluks vajalik produkt. Ka päikest pole vaja, saab ka see tehtud! Mõistus on ülivõimas relv, hullem kui arvame (või parem?). Kas aga saab ennast mõistuse abil praegu siin välja rebida ja kunstis seda kujutada? Selleks olen võimetu ja kunst on siiski praeguse elu osa, mõistus võib olla tulevik. See ei tähenda, et kunst ei võiks ette aimata tulevikku. Head kunstnikud on alati natuke homse inimesed, tänu oma eriala iseloomule ja oma vaimu ehitusele. Koban, koban arglikult seda tundmatut elu.“

 

Päevik V 1976/1977